Kaupluste piirkonnas tehtud tellimused E-R kella 15:00-ni, L-P kella 13:00-ni täidame päeva jooksul. Teistes piirkondades viime tellimused kohale E-R-ni.

Jõulupärja pärinemise lugu

Pärgade riputamine uksele on jõulude puhul samavõrd traditsiooniline, kui kuuse tuppa toomine. Need kaks loovad alati jõulu meeleolu ning kel oleks midagi õdususe vastu.

Tuleb välja, et nii jõulupuu kui -pärg on ühiste juurtega ning pärinevad samast kohast. Jõululugude vestja, Ace Collins, sõnab, et “Ühel hetkel sai puust pärg”. Puude ja pärgade kojutoomine sai põhja- ja idaeurooplaste seas alguse 16ndal sajandil Saksamaal. Ikka juhtus nii, et metsast toodud kuusel tuli alumisi oksi pisut veel maha võtta. Selle asemel, et need oksad minema visata, punuti need pärga ja pandi välisust kaunistama.

Veel enne, kui pärga hakati seostama jõuludega, oli see Vana-Kreekas ning Roomas silmapaistvaks võidu ja võimu sümboliks. Ovidiuse luuleteosest “Metamorfoosid” võime lugeda, kuidas nümf Daphne jumal Apollo eest põgenes ning Apollo ta seejärel loorberipuuks muutis. Sealt tekkis omakorda loorberilehtedest pärg, mis oli Rooma ja Kreeka jumalate sümboliks.

Oluline oli ka materjal, millest jõulupärgasid valmistati – igihaljad puud. Igihaljastesse puudesse suhtuti aukartuse ja imetlusega. Erinevalt teistest puudest ja taimedest, elasid nad talve karguse ja karmuse üle. Sestap vaadati neid kui võimu, vastupidavuse ja lootuse sümbolitena. Ümar kuju ning igihaljas materjal koos aga kandsid endas sõnumit igavesest elust ning usust. Usust, sest kristlased hakkasid Euroopas asetama ka pärja juurde küünlaid. Sellega sümboliseeritui valgust, mille Jeesus maailma lõi.

Johann Hinrich Wichern, Saksamaa luterlik pastor, on märkinud, et igal advendil lisati pärja juurde uus küünal – kokku neli küünalt. Neist kolm olid enamasti lillad, sümboliseerides nii lootust, rahu ja armastust. Neljas, viimane küünal oli enamasti punane, sest see tähistas uue elu rõõmu, mis Jeesuslapse sünniga kaasnes sel jõuluööl.

Laiemalt hakkas jõulupärgade traditsioon maailmas levima 19ndal sajandil, mil Inglismaa kuninganna Victoria abiellus Saksamaa printsi Albertiga. Nii põimusid kaks kultuuri ning Inglismaa mõjutas omakorda Ameerikat, kus hakati pärgasid ka kaunistama.