Toataimed meie magamistubades
Toalilled annavad endast nii palju rohkemat, kui vaid rohelust teie kodudesse. Eriti, kui need asuvad magamistubades. Toataimed vähendavad saasteaineid õhus, ennetades seeläbi stressi ning puhastavad õhku üleüldiselt.
Toome teieni nimekirja parimatest toataimedest, mis sobivad magamistoa kaunistamiseks, õhu puhastamiseks ja rahuliku meeleolu loomiseks.
Lavendel (Lavandula)
Lavendel pole tegelikult otseselt toataim, kuid suudab õigetes tingimustes siseruumides ellu jääda. Lavendel tuleks iga päev tõsta mõneks tunniks otsese valguse kätte, eelistavalt lõunapoolsele aknale. Kasta tasub vaid siis, kui pinnas on kergelt kuiv ning oluline on jälgida, et ei kastaks taime üle!
Lavendel mitte ainult ei paranda une kvaliteeti, vaid aitab ka uinuda. Lavendli omapärane lõhn mõjub rahustavalt, leevendab ärevust ja vähendab stressi.
Kõrge vitspalm (Rhapis excelsa)
Kõrge vitspalm on 1-2 meetrine ja tumerohelist värvi, mis meenutab oma välimuselt pisut bambust. Taim suudab elada terve elu edukalt siseruumides ning on leplik vähese valguse suhtes. Ta ei talu tõmbetuult ega otsest päikest. Toapalm puhastab õhku kemikaalidest, sh ammoniaagist. Huvitav fakt: lehetippude pruunistumine näitb, et taim on õhku puhastanud, sest lehetippudesse kogunevad soolad ja mineraalid. Neid tasuks lihtsalt aeg-ajalt kärpida.
Luuderohi (Hedera)
Luuderohi ehk Hedera on nahkjate tumeroheliste lehtedega vastupidav ronitaim. Soojemal ajal (kevadest sügiseni) tuleks teda kasta korrapäraselt, kuid enne kastmist peaks laskma mullal siiski korra läbi kuivada. Talvisel perioodil tahab luuderohi kindlasti vähem kastmist. Toatemperatuur, kus luuderohi kasvab, ei tohiks langeda alla 15-16°C. Luuderohi eelistab poolvarjulist kasvukohta, kindlasti ei taha ta otesest päikesevalgust. Soovitame luuderohi igal kevadel ümber istutada.
Taim aitab neutraliseerida õhus levivat mürgist formaldehüüdi. Luuderohtu võib kasvatada rippuvana amplis, madalas potis või toele toetuvana. Taim vajab regulaarselt piserdamist.
Sõnajalg (Nephrolepsis)
Sõnajalg on mahedat rohelist värvi ning kohev toataim. Sõnajalad ei armasta väga jahedat ruumi, pigem soovivad nad veidi niiskust ning mitte otsest päikest. Seetõttu tuleks sõnajalgasid lisaks pidevale kastmisele aeg-ajalt ka pritsida. Nende lehestik on allapoole kaarjas ja sobib seetõttu hästi dekoratiivtaimena ruumi täitma. Lisaks ei armasta sõnajalg tuuletõmbust. Väetada tasuks kuni kaks korda kuus, aga mitte tihedamini, talvel isegi harvem. Sõnajalg tasub ümber istutaa kord aastas, kevadel. Neile meeldib huumusrikas, happelise või nõrgalt happelise reaktsiooniga substraat.
Tõlvlehik (Spatiphyllum)
Tõlvlehik eelistab poolvarulist kasvukohta, vältides otsest päikesevalgust. Neile meeldib temperatuur 20-25°C, talvel mitte madalam kui 16°C. Kindlasti ei sobi tõlvlehikule tuuletõmbus. Ümber tasuks istutada tõlvlehik iga paari aasta takka kevaditi. Tõlvlehikut tuleks kasta suviti rikkalikult, pehme veega. Samuti tahaks tõlvlehik aeg-ajalt käia duši all. Väetada tuleks iga kahe nädala tagant, talvel kord kuus.
Tõlvlehik muudab sisekliima paremaks, kõrvaldades toksiinid. Talle meeldib käia ka aeg-ajalt duši all – nii saavad lehed taas toaõhust toksiine paremini kätte.
Havisaba (Sansevieria)
Havisaba on väga vastupidav ja kergesti hooldatav toataim. Havisaba eelistab kuiva ja jahedat õhku, umbes 15°C. Küll aga eeldab havisaba valgust ning poolvarjulist asukohta. Kui havisaba ei saa valgust, muutuvad tema lehed kollakaks. Talvisel perioodil soovitame kasta kord kuus, suvel aga kord nädalas. Havisaba ei talu ülekastmist! Väetada soovitame kaks korda kuus. Ümber istutada tasuks alles siis, kui taim hakkab kasvama üle poti äärte. Mida väiksem on havisaba pott, seda rohkem kasvatab ta lehti.
Draakonipuu (Dracaena)
Draakonipuud on äärmiselt lihtne hooldada! Nad on vähenõudlikud, vastupidavad ning kasvavad küllaltki kiiresti. Sobivaim temperatuur draakonipuu jaoks on 15-18 kraadi. Eelistab küll veidi niiskemat õhku, mistõttu võib teda aeg-ajalt viia duši alla või piserdada. Vältima peaks tõmbetuult. Valgus aitab säilitada draakonipuul lehtede erksa värvi. Eelistab kasvamiseks valget või poolvarjulist keskkonda, samas peaks hoiduma otsesest päikesevalgusest. Nooremaid taimi tuleks istutada ümber igal kevadel, vanemat iga 2-3 aasta takka. Talvisel ajal soovib draakonipuu vähem väetamist, suvel rohkem. Väetada ei tohi kuiva juurega potti, enne peb taime ikka kastma.
Diifenbahhia (Dieffenbachia)
Diifenbahhia kuulub võhaliste sugukonda, lehed on neil kollase ja rohelise kirjud või valge ja rohelise kirjud. Taim sobib hästi kohtadesse, kus pole kuigi palju valgust, võimalusel asetada ta siiski poolvarju. Kevaditi tuleks arvestada, et liigselt ere päike kõrvetab leheservasid ja põhjustab nende kollaseks minemist. Ideaalne temperatuur kasvuperioodil on 20-25 kraadi, talvel 17-20 kraadi. Samuti ei talu taimed tuuletõmbust. Diifenbahhiat kastetakse leige veega suvel rikkalikumalt, talvel mõõdukalt. Lehti tasub ka aeg-ajalt piserdada. Kevadest sügiseni tuleks taime tihedalt väetada, suvel aga iga paari nädala tagant. Iga kevad tasuks taime ümber istutada. Üks diifenbahhia tänuväärsemaid osasid on see, et ta puhastab õhku toksiinidest.
Tups-rohtliilia (Chlorophytum comosum)
Tups-rohtliiliad on väga vastupidavad taimed, mis taluvad hästi nii varjulisemat kui valget kasvukohta. Kuigi taim kannatab hästi kuiva õhku, muutuvad lehed liigselt kuivas õhus pruunikaks. Seega tasub tups-rohtliiliaid aeg-ajalt piserdada. Taim armastab põhjalikku kastmist. Kastmiskordade vahel tuleks lasta mullal kergelt kuivada. Suvel kasta rohkem, talvel seevastu vähem. Aktiivsel kasvuperioodil tuleks taime väetada rohelistele taimedele mõeldud väetisega 1-2 korda kuus. Suvel võib viia taime ka õue, kuid kaitsta taime ereda päikese ja tugeva tuule eest. Lopsaka kasvuga tups-rohtliiliat tuleks ümber istutada igal kevadel.
Aaloe vera (Aloe vera)
Aaloe lehed on hallrohekad, veidi hambuliste servadega. Kasta tasuks kasvuperioodil mõõdukalt, talvel ülimalt harva. Väetada kevadest sügiseni üks kord kuus, talvel pigem mitte. Aaloed eelistavad sooja kasvukeskkonda – 18-24 kraadi. Neile on iseloomulik suur kuivataluvus. Suvel hoida muld niiske, talvel isegi pigem kuivana.
Aaloed kasutatakse ka ravimtaimena näiteks põletuste leevendamiseks.
Sulgvõhk (Zamioculcas zamiifolia)
Lehed on paksud ja läikivad, varred sihvakad. Sulgvõhk võib kasvada kuni 1,5 meetri kõrguseks, peale seda kasvab laiusesse edasi. Toataimena on sulgvõhk üsna vähenõudlik. Taim eelistab sooja temperatuuri 18-23 kraadi, talvel veidi jahedamat. Talub hästi isegi kuiva õhku ning tuuletõmbust. Sulgvõhk armastab poolvarjulist asukohta, sobib isegi varjuline ja pimedam ruum. Märtsist novembrini tasuks vältida otsest päikesevalgust. Kasta tasub mõõdukalt – talvel vaid korra kuus, muul ajal kaks korda. Sulgvõhk talub kuivust, mitte ülekastmist! Soovitav on sulgvõhk ümber istutada iga 2-3 aasta tagant märtsis-aprillis. Muld ei tohi olla rammus ning peab hästi õhku läbi laskma.